Uudis

Ministeerium tahab omavalitsustelt teada, kuhu Eestis kiire internet viia

Väliskaubandus- ja IT-minister Andres Sutt.Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt saatis kohalikele omavalitsustele palve anda sisendit olulisemate külade, asukohtade ja asumite kaardistamiseks, mida kiire interneti püsiühenduse rajamisel arvesse võtta. Eesmärk on viia kiire internetiühendus sinna, kus selleks kohalikul tasandil kõige suuremat vajadust nähakse.

„Uue toetusmeetme puhul on meie soov olnud kaasata oluliselt rohkem kohalikke omavalitsusi, et teha kindlaks, kus on vajadus kiire internetiühenduse jaoks kõige suurem. Seda näiteks just koolide, ettevõtete või lastega perede puhul, kus internetiühendusest sõltub majandustegevus või laste haridus,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. 

Minister lisas, et varasemate toetusmeetmete puhul on tekkinud olukordi, kus interneti püsiühenduse võimalus jõuab tühja garaažini metsas, samal ajal kui mujal vajavad majapidamised kiiret internetti näiteks kaugtööks või kooliõppes. „Võrreldes varasemate toetusmeetmetega oleme sel korral oluliselt rohkem pööranud tähelepanu kohalikule tasandile, et leida just need asukohad, kus internetiühendust ka päriselt vajatakse“. Ministri sõnul on kohalike omavalitsuste tagasiside vajalik, et aasta alguses uus toetusmeede avada.  

Tulekul uus toetus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK) on ette valmistamas järgmist etappi juurdepääsuvõrkude arendamiseks maapiirkondades, milleks on eraldatud 69 miljonit eurot. Uute toetusmeetmete puhul jagatakse eelarve kohalike omavalitsuste põhiselt, et tagada regionaalne tasakaal ja suunata rohkem raha sinna, kus arenguvajadused on suuremad. Samuti jäetakse abikõlblikust sihtpiirkonnast välja linnalised ja väikelinnalised asumid, et toetus jõuaks sihitult üksnes maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad muidu püsiühendust ei rajaks.

„Kiire ja tasukohase internetiühenduse olemasolu muutub iga päevaga üha hädavajalikumaks. Vaatamata sellele, et viimase 12 aasta jooksul on maapiirkondadesse kiire interneti rajamiseks investeeritud üle 100 miljoni euro, on endiselt ligi 75 000 aastaringses kasutuses olevat eluruumi ja ettevõtet, milleni ilma riigi toetuseta ülikiire internetiühendus lähiaastatel ei jõuaks,“ tõdes Sutt.

Toetusmeetme väljatöötamiseks on MKM ja TTJA  kaardistanud nn „valged alad“, ehk piirkonnad, kus kiire interneti püsiühendus puudub ja kuhu sideettevõtjad seda ka lähema 3 aasta jooksul rajada ei plaani. Lisaks on Statistikaametilt tellitud täiendav ülevaade selle kohta, millised aadressid on aastaringses kasutuses.

„Samas on igas KOV-is olemas lisaks eramajapidamistele ka ettevõtted ja asutused, mis on konkreetse piirkonna jaoks sotsiaal-majanduslikult olulised – olgu need kohalikud tootmisettevõtted, turismitalud, koolid, raamatukogud, külakeskused või muud. Kuna nende ühendamine on kohaliku elu arengu jaoks eriti oluline, siis on minu soov, et nendega oleks tulevastes meetmetes kindlasti arvestatud. Selle nimekirja koostamisel on sõnaõigus peamiselt omavalitsusel,“ lisas Sutt.

Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama ülikiiret internetti (allalaadimiskiirusega kuni 1 Gb/s), võrdset hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt viiele sideettevõtjale ning liitumistasu elanikele ja ettevõtetele tohib olla maksimaalselt 200 eurot.

Valitsus on aastateks 2021-2027 eraldanud EL vahenditest kiire interneti püsiühenduse rajamiseks kokku 69,29 miljonit eurot, millest 24,29 miljonit eurot on taasterahastu (RRF) vahendid ning 45 miljonit Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.