“Oleme elektroonilise identiteedi tarkvara, sealhulgas DigiDoc4 püüdnud arendada parimate kavatsustega ning pidanud oluliseks vajalike eelduste loomist selleks, et igaüks saaks tarkvara hõlpsasti kasutada,” ütles Noormaa.

Noormaa sõnul on elektroonilise identiteedi tarkvara arendus olnud järjepidev protsess, mille iga järgmise sammuga soovitakse kasutajate arvu ja rahulolu tõsta.

“Paraku ei ole alati võimalik luua tarkvarale juurdepääsu kõiki lõppkasutajaid rahuldaval tasemel samaaegselt, veel enam juhul, kui see eeldab lisaarenduste tegemist. Just piisava ressurssi nappusel viibis nägemispuudega inimestele mõeldud ekraanilugeja toe arendus,” lisas ta.

Noormaa väitel on käesolev juhtum RIAle kinnituseks selle kohta, et senisest enam on vaja koostööd teha erinevate huvigruppidega, et saada aegsasti tagasisidet tarkvara kasutamist soodustavate lahenduste väljatöötamisel.

Seda on RIA pärast kahetsusväärse olukorra tekkimist ka teinud. Viimaste kuude jooksul on amet teinud aktiivset koostööd Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Puuetega inimeste Kojaga, testides ID-kaardi tarkvara uusi ligipääsetavuse lahendusi nii Windowsi kui ka macOS operatsioonisüsteemidel.

Kohtuasi võib veel tulla

Kalle-Kaspar Sepperi sõnul ei ole ta tihedast töögraafikust tulenevalt jõudnud veel RIA poolset keeldumist saanud mõttega läbi lugeda ega klientidega arutada.

Tema hinnangul on vähemalt osad nõude esitanud klientidest huvitatud nõude rahuldamiseks kohtu poole pöörduma. Otsus, kas pöörduda kohtusse või mitte, langetatakse ühe kuu jooksul.

RIA elektroonilise identiteedi osakonna juht Margus Arm tõi välja, et antud juhtumi osas oli õppetunniks see, et amet oleks pidanud tegema sihtgrupiga rohkem koostööd, et muuta üleminek sujuvaks ning selgemalt välja tooma alternatiivsed viisid, kuidas digiallkirja lisada.