Digi

Kriis tippfirmas: “Ettevõtte juht saadab meile igal õhtul kokkuvõtte selle kohta, kuidas meil läheb”

Juhi kontrollihimu ja ülereguleerimine ajab kautöötajal kiiresti juhtme kokku.FOTO: Shutterstock

Kaugtööle üleminekul langeb võtmeroll juhtidele, kes paneks paika kindlad reeglid ning annaks üleminekuaega. Kui juht hakkab ülereguleerima või vassima, jookseb koostöö kiirelt kiiva.

Suure kaugtöökogemusega Netcorpi tegevjuht Paavo Pauklini sõnul on kaugtööga alustamise puhul kõige olulisem üleminek, mille edukus on kinni organisatsiooni kultuuris ja keskastme juhtides. Kuigi reeglid tuleb selgelt paika panna, siis samas ei tohi ka ülemanageerida ning oluline on anda üleminekuks harjumisaega. “Ka kaugtööd tehes on inimestele oluline eduelamus,” meenutas Pauklin. “Kehva juhtimisega saab ülemineku kihva keerata”.

Nii võib inimestes tekkida trots uuest olukorrast tekkivate kohustuste ja töökorralduste vastu ning ülejuhtimisega see vaid võimendub. Liiga palju ülesandeid, liigne surve, ebamõistlik raporteerimine. “Efektiivsuse saavutamiseks andke veidi aega. Ärge unustage, et paljud inimesed töötavad kodukontoritest, kus nad peavad samal ajal koolist koju jäänud lapsi õpetama ja muud sellist,” meenutas Pauklin.

Survestamise asemel tuleks töökorraldus selgelt paika panna ning anda selleks ka harjumisaega. Eriti praeguses olukorras, kus üleminek toimus sisuliselt üleöö – nejapäeval tuli info, et esmaspäevast on kõik kodus.

Ära oleta, räägi ausalt

Sarnane muster toimib ka hirmude puhul, mis kriisi ajal töötajates tekivad seoses ettevõtte või nende enda käikäiguga. Juhil tulebki selles olukorras Pauklini sõnul kõigepealt läbi mõelda, mis ta teeb ning siis see selgelt ja ausalt öelda. “Oletada ja poolikuid mõtteid välja öelda ei ole hea mõte. Tuleb selgelt öelda, et teeme, mis saame. Ja kui ei saa, siis tuleb seegi otse välja öelda,” soovitas Pauklin.

Netcorpi tegevjuht Paavo Pauklin

Ta rõhutas, et töötajate ärevust ei saa ära võtta, aga seda saab maandanda. Selleks tuleb inimestega rääkida. “Meie ettevõttes on kõigil kaugtöö kogemus, kuna pakume tarkvaraarendust Poola arendajatega Skandinaavia ja Eesti ettevõtetele. Protsessid ja toetavad tugisüsteemid on paigas ja kliendid harjunud kaugteenusega. Aga ikkagi tuleb üle rääkida inimestega,” tõi Pauklin näite. Netcorp 250 arendajat kahes Poola ettevõttes teeb esmaspäevast tööd kodukontorist.

“Tähtis on ka mõista, et varsti on kriis läbi ja peab taas töötajate eest võitlema, aga siis on inimestel meeles, kuidas nendega käituti. Kui valesti käituda, näiteks kiirelt ja hoolimatult koondada, siis sellega võib ettevõtja lasta iseendale jalga, sest kriisi taandudes on jälle vaja võidelda hea tööjõu pärast” lisas Pauklin.

Uus info iga päev

Cleveroniski on juhtidel võtmeroll. “Meie ettevõtte juht saadab meile igal õhtul kokkuvõtte selle kohta, kuidas meil läheb, mis on uuem info ja plaanid,” rääkis Cleveroni personalijuht Katrin Koovit. Seejuures olukord muutub iga päev ja info on tihtilugu vasturääkiv varasemaga.

“Fakt on see, et maailm on pärast kriisi oluliselt teistsugune ning juba praegu on selge, et e-kaubanduse lahendused asendavad tavakaubandust palju kiiremas tempos kui siiani ja seda pea kõigis segmentides. Ning ka kõik teenused ja tooted mis on e-platvormidel on meile kõigile varasemast olulisemad,” sõnas Koovit.

Cleveroni kullerroboti prototüüp viimasel Robotexil. Foto: Martin Mets

Cleveroni töötajad on kaugtööl juba teist nädalat ja see, kuidas jätkatakse, saab otsustatud selle nädala kolmapäeval. “Oleme kättesaadavaks teinud veel rohkem e-platvorme ja juhendanud nende kasutamist, vaatame, et kõigil oleks tööülesanded teada ja tiimijuhid võtavad oma tiimidega väga sageli ühendust, et uurida meeleolu, töö kulgemist ja koormust,” rääkis Koovit.

Ta lisas, et kui ettevõte suundus kaugtööle, siis saadeti laiali ettevõtteülene info ning kõik tiimijuhid rääkisid oma tiimidega ka üksikult läbi muudatused ja tööplaanid. Kätte toimetati vajalikud töövahendid. “Töösuhe saab olla edukas vaid vastastikuse aususe ja lugupidamise olemasolul. Samad põhimõtted on olulised ka töösuhet lõpetades. Tuleb olla aus miks töösuhe lõpeb või muutub ja anda mõlemale poolele võimalus rääkida ja kuulata,” kirjeldas Koovit.

Juhid kuulavad ja aitavad

Ka Creditstar Group’i personalijuht Katri Delimoge tõi välja, et oluline kahepoolne kommunikatsioon ja läbipaistvus. “Me kuulame oma inimesi, jagame jooksvalt infot ja kui ka kohe kõiki vastuseid ei tea, siis ütleme selle ausalt välja, aga teeme omapoolselt kõik selleks, et nõutav info võimalikult kiiresti leida,” rääkis Delimoge.

Ettevõttes on kaugtöö võimalust pakutud ja võimaldatud kõigile ning valdav enamus neist täna kodukontorist ka toimetavad. “Need, kes täna kontoris töötavad, on seal täiesti omal soovil. Nende jaoks tagame igapäevaselt kontorisse sooja lõunasöögi ja kompenseerime transpordi tööle ning tagasi,” lisas Delimoge.

Üleminek kaugtööle toimus tema sõnul sujuvalt. “Juhid aitasid oma inimesi ise oma sõidukitega koju toimetada ja oleme efektiivselt juurutanud ka virtuaalse töötamise rutiini kindlate kellaaegade, koosolekute ja suhtluskanalite näol,” rääkis Delimoge. Tema sõnul toetas üleminekut ka asjaolu, et virtuaalsete töövõtete kasutamine on ettevõttes ka varem igapäevane.

Välistatud ootamatus

Muuhulgas ka igasugused muudatused töösuhtes ei tohi ega saagi tulla ootamatutena, kui eelnevalt on olnud järjepidevalt aus ja avatud kommunikatsioon ettevõtte tegevuste, võimalike väljakutsete ja plaanide osas, rääkis Delimoge.

“Isegi kui inimene teab, et miski võib olla võimalusena laual, siis on see igal juhul parem, kui teadmatus või varjamine. See muudab ka igasugused muudatused töösuhete läbirääkimistel ning vormistamisel tunduvalt inimlikumaks, sealhulgas ka kõigi osapoolte jaoks arusaadavamaks,” selgitas Delimoge.

Creditstar Group’i personalijuht Katri Delimoge

“Töösuhe on partnerlus ja seal taga on inimesed ning seda tuleb alati arvestada ning vastavalt ka oma tegevustes toimida. Kuidas Sina sooviksid, et Sa muudatustest teada saaksid või et töösuhe võimalikult positiivsel noodil lõppeks? Täpselt seal need vastused ongi ja sellel korrektne lähenemine antud olukordades põhinebki,” lisas ta.

Kaasneb positiivne pool

Samas loob tekkinud olukord ka pinnase suuremateks positiivseteks muutusteks, oli Pauklin optimistlik. Näiteks neile, kes on mõelnud, et tööd peab tegema kindlas kohas kindlal ajal, aga avastavad, et see pole sugugi nii.

Uus töökorraldus võib hakata meeldima ning luua omakorda hoopis võimalusi uute töötajate palkamiseks. “Ma väga loodan, et hajaasustusele on see väga kasulik,” ütles Pauklin. “Töötaja võib tabada end näiteks mõttelt, et ta võib ju Saaremaal elada.”

Eriti puudutab see neid, kes kaugtööga hästi hakkama saavad ja kellele see sobib. Tõsi, kaugtööle üleminek eeldab juhtimise ümberkorrigeerimist tulemuspõhiseks ja paljudel organisatsioonidel ja mõttelaadi olulist muutumist. Kindlasti on aga ka neid, kes tahavad tööle tagasi tulla. “Paljud igatsevad sotsiaalset läbikäimist ja muud koos töötamisega kaasnevat,” sõnas Pauklin.

Koovit nõustub öeldes, et kaugtöölt tagasi ei ole ilmselt töötajaid tarvis meelitada. “Töötajad on päris tihti andnud tagasisidet, et kaugtöö on paras väljakutse, siin on olulised aspektid – isoleerituse tunne, üldine teadmatuse ja abituse tunne, silmast-silma suhtlemise puudus, lapsevanematel on tarvis kodus päeva jooksul ka õpetaja, kokk, treener olla – need kõik teevad kodus töötamise praegusel hetkel väljakutseks,” rääkis Koovit.

Ka Delimoge sõnul saab tagasipöördumine olema sujuv. “Kuna meil on nii ühtehoidev meeskond ning tõeliselt mõnus ja toetav töökeskkond, siis inimestelt vahetult saadud tagasisidest lähtuvalt meeldib neil kontoris tööl käia. Seega – ma arvan, et ei pea kedagi tagasi meelitama, vaid tullakse suure rõõmuga.”

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.