Siin tulebki mängu veebilehe ligipääsetavus, millele peaks veebilehe looja juba eos tähelepanu pöörama ja värvitud lahtritele ka näiteks kirjaliku tähise või kujundi juurde joonistama.

Ülal toodud näide on üks tuhandest ja ühest asjast, mida veebilehe ligipääsetavaks muutmiseks tähele peaks panema. Kõik see algab võimalusest muuta lihtsasti kirja suurust ja lõpeb näiteks veebilehe koodis ”aria” siltide korrektse määramise ja piltidele ”alt-teksti” lisamisega.

Nii, aga mis direktiiv?

Üldiselt unustavad veebide haldajad ligipääsetavuse ära ja joonistavadki oma lahtrid värviliseks. Euroopa Liit tuli appi ja kirjutas valmis direktiivi, mis kohustab muutma avaliku sektori asutustel oma veebilehed ligipääsetavaks. See tähendab näiteks, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla ei tohiks teha ainult punaste ruudukestega tabelit, aga seaduse järgi mõni erahaigla võib. Lisaks hõlmab see veel erinevate ministeeriumide kodulehti, eesti.ee lehte ja muud säärast.

Hästi lühidalt ütleb veebi ligipääsetavuse direktiiv, et asutus peab enda avaliku veebilehe, äpid ja asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud intraneti ligipääsetavaks tegema. Loomulikult on kümnete ja sadade lehekülgede kaupa reegleid, mida ja kuidas täpselt tegema peab.

Keda see siis ikkagi puudutab?

Nagu öeldud, avalikku sektorit. Ministeeriumid, omavalitsused, riik. Aga ka näiteks ettevõtted, kes pakuvad olulisi ja eluks vajalikke teenuseid. Nemad peavad olema ligipääsetavad ka siis, kui nad päriselt riigi ettevõte ei ole. Hetkel on Eesti selle osa seaduse vastuvõtmises välja jätnud.

Ehk kui Ülo avab bussifirma, mis ainsana inimesi ühest külast teise viib, ei pea ta oma veebilehti ja äppe ligipääsetavaks tegema. Mõnes teises riigis, kus ka see osa seadusest on vastu võetud, kohustab seadus teda ligipääsetavusega tegelema.

Kahjuks on direktiivis ka mõned erandid, kes võivad natukene vabamalt hingata ja ei pea ligipääsetavuse pärast liiga palju pingutama. Siin on näiteks riiklikud raadio- ja telejaamad ehk Eestis näiteks ERR, kaardirakendused ja video- ning audiosisu, mida edastatakse otseülekandena.

Miks see mulle korda peaks minema?

Kahel põhjusel. Tõenäoliselt vajad sina või mõni sinu lähedane ühel päeval mingil määral ligipääsetavuslahendusi. Jääd vanaks ja nägemine väheneb. Või ei saa sa oma kätt enam nii hästi liigutada ja pead andma arvutile korraldusi mitte hiire, vaid klaviatuuri vahendusel. Põhjuseid võib olla mitmeid ja täiesti ootamatuid.

Teisalt, kui sa töötad mõnes ettevõttes, mis tegeleb eluks vajaliku teenuse pakkumisega, pead sa arvatavasti ühel päeval oma ettevõtte ligipääsetavusega rinda pistma. Vahet ei ole, kas sinu tööks on ettevõtte blogi kirjutamine või kodulehe arendus. Sest kui sa seda ei tee, tuleb Euroopa Liit ja avastab auditi käigus puudused.

Mis seis ligipääsetavusega täna on?

Tarkvara ettevõtte Siteimprove arendab automaatse ligipääsetavuse testimise lahendust ja nende arendusjuht Sille Laatsit on Eesti avaliku sektori veebidega lähemalt kokku puutunud. Tema sõnul esineb kõikjal veebides ka täna olulisi ligipääsetavuse puudujääke. Tüüpvigadeks on näiteks see, et kasutatakse palju pilte, videosid ja linke, millel puuduvad alternatiivsed tekstid ehk sisu kirjeldavad tekstid.

Neid ei ole ekraanilt otseselt näha, aga need on väga olulised inimestele, kes visuaalseid kujutisi ekraanil ei näe ja kasutavad veebilehe lugemiseks ekraanilugemise tarkvara. Seega ei tea lugerit kasutavad inimesed, mida neile täpsemalt näidatakse või kuhu neid veebis suunatakse, kui alternatiivtekstid puuduvad.

Miks ligipääsetavusele siiani tähelepanu pole pööratud?

Peamised väljakutsed ON seotud madala teadlikkusega digitaalsest ligipääsetavusest. Arvatakse, et veeb vastab nõuetele ja rohkem pole vaja ligipääsetavusega tegeleda, kui nõuded on kirjutatud sisse veebilehe hankesse.

On neid, kes arvavad, et teema mõjutab ainult vaegnägijaid ning neid, kes usuvad, et nende sihtgrupis ei ole erivajadustega inimesi. Samas on ka juba riiklikke asutusi ja koole, kes mõistavad teema olulisust ühiskonnas ning on ligipääsetavuse teema tõsiselt käsile võtnud.

Kuidas siis teada saada, kas veebileht on ligipääsetav?

Peamiselt on võimalik veebilehti testida kahel viisil. Palgates inimestest testijad, kes reaalsete kasutajatena veebilehte või äppi kasutada proovivad, püüdes läbi mängida võimalikult palju erinevaid viise veebilehelt infot kätte saada.

Teiseks võimaluseks on aga automaatsed testimisprogrammid, mis veebilehe koodist ligipääsetavusprobleeme avastavad. Automaatseid testimislahendusi on samuti erinevaid. Ühed testivad ainult osa lehest ja teised kogu veebi selleks, et ükski oluline viga ei jääks märkamata.

Laatsiti sõnul võimaldab automaatne testimine kokku hoida ligipääsetavuse monitoorimiseks kuluvat aega ja raha ning sellest oleks mõistlik alustada. Samas ei tohiks automaatse testimise lõpus unustada esimest tüüpi ehk reaalsete inimeste peal testimist. Näiteks ei suuda automaatne programm täna tuvastada, kas veebileht on kasutaja jaoks loogiliselt üles ehitatud ning kas näiteks liikuvate piltide vahel on piisavalt aega, et kasutaja jõuaks neid vaadelda.