Tööandja võib lugeda ka su isiklikke e-kirju, aga vaid väga hea põhjusega

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

On loomulik, et töötajal on ettevõtte nimega meiliaadress tööasjad ajamiseks, kuid sageli kasutatakse seda ka erakirjavahetuse pidamiseks. Kuna aga e-posti aadress on justkui tööandja oma, siis kas ettevõtte juht võib oma suva järgi neid kirju ka sirvida?

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro sõnul loob üldjuhul tööandja oma töötajale ettevõtte domeeniga e-postiaadressi siiski tööülesannete täitmiseks ja seetõttu ei saa välistada, et tööandjal võib tekkida vajadus töötaja töömeilist infot otsida. Näiteks võib olla tööandjal vaja arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada suuremahulised ja ohtlikud e-kirjad või lugeda töötaja puhkuse või äkilise haigestumise ajal saabunud arveid ja tellimusi.

“Meilihaldusega seonduvad küsimused peavad seetõttu olema selgelt läbimõeldud ja töökorralduse reeglitega paika pandud,” lausus Iro. “Näiteks kellel ja milliste tööülesannete täitmiseks ühele või teisele aadressile tulevatele kirjadele juurdepääsu vaja on ja kellel mitte, või kuidas on korraldatud sissetulevate meilide suunamine.”

Tööandja peab ka hoolitsema selle eest, et töötaja oleks neist reeglitest teadlik. Näiteks peaks töötajale selgitama:

  • Kas tema e-postkasti sisust tehakse varukoopiaid ning kui kaua neid säilitatakse?
  • Kellel on varukoopiatele juurdepääs ja millisel eesmärgil?
  • Kes, millistel asjaoludel ja millist infot võib töötaja e-postkastist hankida?
  • Kas seda tehakse ühekordselt või regulaarselt?
  • Kuidas töötajat sellest teavitatakse?

Erakirjadest tuleb aga eemale hoida

Iro lisas, et üldreeglina ei ole aga tööandjal õigust lugeda töötaja erakirju, isegi siis, kui need on saadetud töömeilile. Tööandjal võib siiski tekkida soov ka töötaja erakirju kontrollida, näiteks konkurentsikeelu ning konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks. Iro sõnul võib seda teha ainult põhjendatud kahtluse korral. “Ka siis võiks esmalt selgitusi ja andmeid, sh e-kirju, nõuda töötajalt endalt,” märkis ta.

“E-kirjade loendi võiks läbi vaadata ning kahtlust äratavad e-kirjad välja selgitada koos töötajaga. Sellisel juhul on töötaja selgelt informeeritud sellest, millises ulatuses tema isikuandmeid töödeldakse ning tal on võimalik kohe anda ka selgitusi,” sõnas Iro.

Ta lisas, et selguse huvides ja igasuguste võimalike arusaamatuste ärahoidmiseks võiks tööandja töökorralduse reeglitesse kirja panna, kas ja millisel juhul võib töötaja tööalast e-posti aadressi kasutada isiklikuks otstarbeks. Juhul, kui e-posti kasutamise osas tööandjapoolne regulatsioon puudub, on väljakujunenud praktika kohaselt töötajal siiski õiguspärane ootus privaatsusele ja eeldus e-posti aadressi erakasutuseks.

Tööandjal on ka õigus kehtestada nõue, et firma domeeniga e-postiaadressi ei või töötajad kasutada isiklike e-kirjade saatmiseks. Kui töötajal on lubatud kasutada töö e-posti ka erasuhtluseks, võib kehtestada reegli, et erakirjad tuleb postkastist kustutada või tõsta spetsiaalselt loodud alamkausta, mis oleks selgelt eristatud näiteks pealkirjaga “Isiklik”.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.