Uudis

Valitsuse uute lennukeelutsoonide plaan on droonilennutajad vihaseks ajanud

Siseministeeiumi hoone Oleviste kiriku kõrval. Uute reeglite järgi on sellise foto tegemine ülikeeruline kui mitte võimatu. Foto: Kaupo Kalda

Vabariigi valitsuse töölaual on lennupiirangute määruse muutmise eelnõu, millega soovitakse julgeoleku ettekäändel luua lennukeelutsoonid mehitamata õhusõidukite ehk droonide jaoks. Droonilennutajate sõnul piirab see ainult seadusekuulekaid inimesi ja halbade kavatsustega isikuid eemal ei hoia.

Lennupiirangud kehtestatakse uue plaani järgi mitmete ministeeriumide, vanglate ning isegi peaministri ja presidendi kodude juures. Eelnõu teksti kohaselt kehtiks droonide lennutamise piirang neile hoonetele kuni 200 meetri raadiuses. Vaata kaarti lennukeelukohtadest siit.

Droonilennutajad: pätt ei hakka ikka oma lendu kooskõlastama

Droonifotograafid ütlevad justkui ühest suust, et riiklik regulatsioon on vajalik, aga eelnõu sisu ei ole praegusel kujul neile vastuvõetav.

Üks tuntumaid droonifotograafe Kaupo Kalda leidis, et mitmed eelnõus toodud hooned, nagu näiteks vanglad, peavadki kuuluma lennukeelu alla, kuid talle jääb arusaamatuks piirangu seadmine näiteks Tallinna vanalinnas olevale siseministeeriumi hoonele.

“Näiteks siseministeeriumi hoonest sadade meetrite kaugusele ulatuva lennukeelu ala mõju oleks sisuliselt “pool vanalinna” ja see oleks täiesti ebavajalik. Loodan, et see pole nii mõeldud,” ütles Kalda. Tema nägemusel ei ole eelnõu suures pildis halb ning mõistlik regulatsioon on vajalik ehk asi on detailides.

Sarnasel seisukohal on droonifotograaf Riho Kirss, kelle sõnul katab eelnõu lennukeeluala suurt osa Tallinna kesk- ning vanalinnast. Illegaalset tegevust tema sõnul sellega niikuinii vähendada ei saa, pigem piirab seadusekuulekaid lennutajaid.

“Inimene, kes tahab vanglasse laadungit toimetada, ei hakanud enne ega hakka ka pärast määruse muudatust seda lendu kooskõlastama. Illegaalsed tegevused on niigi keelatud ja neid ei saa kooskõlastada. Hetkel saavad valusa hoobi asjaarmastajad ning profesionaalid,” sõnas Kirss.

Bürokraatia venib pikaks

Eelnõu sisust tulenevalt saaks piirangutega alas droone siiski lennutada, kuid sellisel juhul peab lennud eelnevalt kooskõlastama hoonete valdajatega. Selleks peab valdajaid informeerima drooni lennutamise soovist viis päeva enne lennu toimumist. Juba praegu peab lennud kooskõlastama lennuametiga.

“Lisaks lennuameti kolmepäevasele kooskõlastusele tuleks eelnevalt viis päeva oodata kooskõlastust ala või objekti valdajalt, mis teeb kokku kaheksa päeva! Kui arvestame juurde ka ilmastikuolud muudab see töö tegemise planeerimatuks,” ütles Kirss.

Kooskõlastuste puhul toob Kalda välja, et aerofotograafia puhul on head valgust vaid loetud päevadel aastas, mis tähendab, et vanalinnas pildistades peaks ta teadma täpset aega ja kohta ette, mil seal on just õige valgus ilusaks pildiks.

“Olen magama heites aknast märganud eriliselt ilusat loojangutaevast, põrutanud vanalinna ja teinud ühed oma parimad öised loojangupildid. Seega sellised võimalused lõikab antud juhul kooskõlastusvajadus sisuliselt ära, sest minek on tihti “äkki, nüüd ja kohe”,” sõnas Kalda.

Riik ei kaasanud eelnõu väljatöötamisse droonilennutajaid

Eelnõu koostasid justiits-, sise-, kaitse- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumide ametnikud.

Kalda, Kirss ning teised droonilennutajad toovad miinusena välja sellegi, et eelnõu koostajad ei ole selle väljatöötamisel kordagi suhelnud huvigrupiga, keda see kõige rohkem mõjutab ehk droonilennutajatega. Suur hulk neist on oma pahameelt väljendanud Facebooki gruppides.

Geenius on mitme päeva vältel üritanud eelnõu osas saada kommentaari majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, kuid artikli ilmumise hetkeks ei ole toimetuseni seda veel edastatud.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.