Kui Marinexplore keskendus mere- ja ookeaniandmete kogumisele, siis Planet OS tähendas, et töötlusse võeti ka maa-, õhu- ja satelliitide sensoritelt kogutav info. See kõlab väga suurelt ja üldiselt, aga tegelikult tegeleb Sternfeldi juhitav ettevõte väga konkreetse asjaga.

Tuuleparkide andmed

“Viimased kaks ja poolt aastat oleme tegelenud taastuvenergeetikaga, sest 2015 algas meil projekt maailma suuruselt teise meretuulepargi andmete kogumiseks,” räägib Sternfeld. Tuuleparke haldav innogy SE on samal ajal Planet OSi investor ja põhiklient, 50 miljardi eurose aastakäibega Saksa energeetikagigandi RWE tütarfirma. Nüüdseks on Planet OSi hallata 151 tuulepargi andmed ja Sternfeld seletab just nende näitel lahti selle, millest kogu maailmas räägitakse märksõna “digitaliseerimine” all.

“Suur probleem oli see, et varem ei olnud võimalik tuulepargi juhtruumist väljudes enam tuulepargi käitamise andmeid näha. Ruum võis olla täis ekraane, iga ekraan esindas mõnda andmeallikat või süsteemi. Aga väljaspool ruumi olevad inimesed, keskastmejuhid, projektijuhid, laevadel töötavad meeskonnad, tippjuhid, energiamaaklerid said nende andmete kohta mingeid PDFe ja Excel’i tabeleid,” seletab Sternfeld.

Planet OSi platvormi tööle pannes on tuulepargi andmed näha ükskõik kus maailmas, ükskõik millal, ükskõik mis arvuti, telefoni või tahvliga. “Järsku nähti ja jagati firma kõigil tasemetel täpselt sama pilti, mis oli enne ainult juhtruumis. Kõige suurem muutus oli vestluses. Inimesed hakkasid samas keeles rääkima, sest kõik nägid sama pilti.” Enne olid kogu tuuleparki reaalajas kirjeldavad andmed näha ainult tuulepargi juhtruumi ekraanil, sisuliselt pidi tehnik neist andmetest teistele pildi maalima. Siis aga sai see arusaadavaks kõigile. “Planet OS toob selle, et manual obscurity asendus digital transparencyga nagu loosungite keeles öeldakse,” muigab ta.

Planet OSi tarkvaraarenduse juht Kristo Iila ütleb, et kui vanemat tüüpi tuulegeneraatoritel olid võib-olla mõned sensorid ja neist võis saada päevas isegi ainult kümmekond kilobaiti andmeid, siis moodsate tuulikutega on teine lugu. “Esiteks lähevad need üha suuremaks. Iga tiiviku laba on nagu Oleviste kiriku torn,” toob ta võrdluseks. Kuna tuulikud lähevad järjest massiivsemaks, pannakse nende külge üha rohkem sensoreid ja need mõõdavad andmeid üha tihedamalt. “Vanadest turbiinidest võib vabalt tulla ainult kümme kilobaiti andmeid päevas. Uutel on sadu sensoreid. Jõuülekande, voolukonverteri ja teiste osade juures võib olla kümneid sensoreid, mis mõõdavad rõhku, temperatuuri, vibratsiooni, mida iganes. Ja kui need annavad andmepunkti iga sekundi või kümnendik sekundi tagant, võib iga päev tulla tuuliku kohta gigabait andmeid.”

See digitaliseerimine võib olla esmalt ka veidi ehmatav. “Kõik said aru, et enam ei saa kuskilt viilida või mingeid arve ilustada. Kõik on läbipaistev,” ütleb Sternfeld. Samas ei tähenda digitaliseerimine, et see jätaks inimesed tööta, Sternfeld kinnitab, et nende tõttu pole see juhtunud. “Pigem muutub töö iseloom, sest inimesed saavad olla rohkem liikuvamad ning keskenduda väärtust loovamale tööle, näiteks andmeanalüüs ning parem hoolduskorraldus,” ütleb ta.

Ja alles siis, kui tuulepargid said digitaliseeritud, nende töö muutus tänu andmetele läbipaistvaks, sai Sternfeldi sõnul hakata nende põhjal äri edasi arendama ja tegevust efektiivsemaks tegema. Andmed aitavad näidata, kus mõnda tegevust optimeerida, jälgida kõrvalekaldeid normidest ja nii edasi.

Ärkamine: küberturvalisuses on reaalsed riskid

Ometi jõudis Planet OS ühel hetkel kahe kriitilise punktini.

Kui tuulepargid, tööstus ja kogu maailm on osa internetist, siis hakatakse ka tajuma, et lisaks suurele võimaluse on see paratamatult ka risk. Küberturvalisus on tõsine teema igale ettevõttele, aga eriti palju on maailmas “ärgatud” küberohtude nägemise osas tänavu. “Ühiskonnas on justkui alles nüüd märgatud, et küberturvalisus on tähtis, kuigi tehnilistes ringkondades on sellest kogu aeg räägitud. Aga seni on nagu kurdetud, et “te müüte justkui jube kallist kindlustust, kas kuidagi odavamalt ei saaks?”. Enne oli jutt, et “hirmul on suured silmad”, aga nüüd on ärgatud,” võtab Sternfeld muutuse kokku.

Nii jõudis ka Planet OS sinnamaale, et pärast 150 tuulepargi andmete oma platvormi integreerimist hakati kliendiga tulevikku arutama, kus seisis suur töö küberturvalisuse arendamisel. “Pärast esimesi etappe meie platvormiga tuleb hakata paika panema, kes saab andmetele ligi, mis ajal, millised on turvasüsteemid,” räägib Sternfeld. See oli tõsine vestlus, aga Planet OSi ei pandud siiski fakti ette, et edasisi tehinguid firma ei saaks. Pigem nähti, et Planet OSil on 15 tarka inimest, kelle kompetents on mujal.

Idufirma unistus teostus: teenida ise raha

Samal ajal oli muutunud ka firma äriline seis. “Eelmise aasta novembris jõudsime sellisesse punkti, millest startupid unistavad, nagu cash-flow positive. See tähendab, et meie tulud ületasid kulusid. Elasime kliendilt saadud tulust, olime sellega hästi rahul.”

See tasakaal oli aga siiski õhukesel jääl, sest firmal oli ikka ainult üks klient, firma strateegiline investor innogy. “Me tajusime reaalset vastutust, et kui midagi juhtub, siis on kellegi päris äri ohus. Et riski maandada, oli vaja meil teisi kliente,” räägib Sternfeld. Aga suurte klientide saamine võtab aega, see on pikk protsess ja ei võtnud vedu. Suurettevõtete jaoks on alati risk ka see, et Planet OS on ikkagi 15 liikmega ettevõte, mis tegutseb Eestist. “Nii pidime otsustama, kas jätkame nii, et iga kuu jälgime närviliselt ots-otsaga väljatulekut. Sa ei näe oma rahalist seisu rohkem ette kui paar kuud.”

Nii viiski idufirma küsimuse oma investorite ette, kellest ükski neist polnud VC ehk riskikapitalifond, vaid pigem suurfirma investeerimisharud või ingelinvestorid. Valik oli järgmine: kas jätkata iseseisvalt ning hakata uut rahatõstmise ringi korraldama või otsida “uus kodu”, nagu Sternfeld ütleb. Investorite enamus otsustas, et seni 8 miljonit dollarit kaasanud idufirma võiks edasi kasvada mõne teise ettevõtte osana. “Riskivaba äri pole, kuid kui kahe-kolme kuu asemel on kindlust näiteks neljaks aastaks, siis see on kliendile oluline,” ütleb Sternfeld.

Pakkumise Planet OSi ülevõtmiseks tegigi üks senistest investoritest, Intertrust. Tehingu summasid ettevõtted ei avalda, kuid raha selle käigus ei liikunud ja vahetati vaid aktsiaid. Planet OSi USA äriühing liitus Intertrustiga, Eesti osaühingust saab Intertrust Estonia.

Järgmised sammud

Intertrust on USA küberturvalisuse ettevõte, mis koosneb oma valdkonna tippudest. Firma tegevjuht on aidanud välja töötada digitaalsete vesimärkide tehnoloogia, tehnoloogiajuht on arendanud Valge maja ja USA valitsusasutuste turvalised sidesüsteemid, juhtivteadlane on Turingu auhinna võitja. “Meie pädevused on ikkagi andmete infrastruktuur, andmete inter-operability ehk et kõik omavahel töötaks, andmete integratsioon ja liidesed. Oleme justkui digitaalsed torulukksepad.”

Nii jätkab Planet OS Intertrusti koosseisus, senise 15-liikmelise meeskonna asemel töötatakse edasi ligi 250-liikmelises ettevõttes. “Planet OS on väga uuenduslik georuumiliste suurandmete platvorm. Ühendades Planet OS-i platvormi Intertrusti andmeturbe, riskijuhtimise ning õiguste haldusega saame ehitada üles väga võimsa tööstusettevõtete suunatud andmeplatvormi,” ütles Intertrusti tegevjuht Talal G. Shamoon pressiteate vahendusel.

Planet OSi üks esimene ingelinvestor Marek Kiisa usub meeskonna tugevusse. “Julgen öelda, et Planet OSi puhul on tegemist maailmatasemel tipptehnilise meeskonnaga,” ütles Kiisa. “Selleks, et teha õnnestunult miljardiettevõtetesse globaalset müüki, on vaja väga tugevat , andmeturvalisuse, juriidilist ja müügiüksust. Seda kõike saab pakkuda Intertrust enda väga kogenud meeskonnaga.”

Ometi ei tähenda see, et Eestist alustanud ettevõtte siit kaob, vaid pigem võib oodata, et USA küberturvalisuse ettevõtet on Eestis rohkem näha. “Lätis on Intertrusil juba osalus ühes krüptograafiaettevõttes, aga Eestiga on neil nüüd ka suured plaanid. Või siis meil,” parandab end Sternfeld, sest pole veel paari tunni vanuse tehingu järel harjunud endast kui Intertrustist kõnelema.

Temast endast sai tehingu käigus Intertrusti asepresident strateegiliste projektide alal ning kaasasutajast Kalle Kägist asepresident korporatiivarenduse alal ning ka regionaalne juht Baltimaades. Ta usub igatahes, et Intertrust on hea ettevõte, kellel on kõik eeldused kasvada maailmas veelgi olulisemaks mängijaks küberjulgeoleku valdkonnas. Kui Planet OS on viimastel aastatel tegelenud taastuvenergeetikaga ja alustanud kindlustuse ning põllumajandusega, siis Intertrust tegeleb ka veel elektroonikas, tervishoius, transpordis ning meelelahutuses.

Kergendus ja kahjutunne korraga

Kuidas Sternfeld Planet OSi loomise aastatele tagasi vaatab? “Seda on liiga vara öelda, kõik on äsja juhtunud,” ütleb ettevõtja. “See on ühe etapi lõpp. Mõnes mõttes tunnen kergendust, et kogu vastutus pole enam ainult minu ja mu kaasasutaja Kalle Kägi õlgadel. Mul on hea meel, et saame edasi kasvada ja me saame äriliselt suuremaid asju korda saata. Samas mingi osa minust oleks muidugi tahtnud ise jätkata. Eks iga ettevõtja tahab teha ühe Amazoni, aga reaalsus on see, et tuleb vaadata, kas see on võimalik. Lõpuks tuleb ikkagi teha otsus käesolevate võimaluste piires, mida me ka tegime.”