Äpp ei kasutaks GPSi asukohaandmeid, vaid üksnes Bluetoothi andmeid, millega ei pandaks paika ka inimeste asukohti, vaid üksnes lähedust.

Google ja Apple toovad mai keskel selle välja selle API ehk veebiliidese ning maailma terviseorganisatsioonid saavad hakata seda kasutama – kuigi inimesed peavad siis veel selle jaoks alla tõmbama eraldi äpi. Järgnevate kuude jooksul ehitavad aga mõlemad ettevõtted selle ka sisse enda operatsioonisüsteemi.

Kuidas see täpselt telefonide tarkvara uuendamise kohalt välja näeb, see on veel segane. Apple puhul on see tehniliselt lihtsam, kuid Androidid, mida teevad sajad tootjad, tähendab uuenduste sisseviimine koostööd sisuliselt kõigi nendega ja efektiivsuse tagamiseks oleks vaja uuendada ka vanemaid telefone, mida tootjad tegelikult uuendustega enam ei toeta.

Süsteemi kritiseerijad on tähelepanu juhtinud kontaktijälgimisega kaasnevatele probleemidele. Näiteks sellele, et sul peab Bluetooth olema telefonis sisse lülitatud ja paljud seda pidevalt ei tee – kas või aku säästmise võtmes.

Loomulikult juhitakse tähelepanu ka privaatusprobleemidele, kuid võimalik, et see polegi kõige suurem probleem – pigem on äpi efektiivsuse probleemiks see, et kas inimesed hakkavad seda kasutama ja eelkõige just see, et kas riskirühmad – vanemad inimesed – kasutavad piisavalt nutitelefone ja oskavad üldse kontaktijälgimise äppe alla tõmmata. Kui süsteem on aga telefoni operatsioonisüsteemi sisse ehitatud, siis see kaotaks vähemalt selle viimase problemei ära.

Küll aga nähakse probleemina seda, et süsteem võib anda liialt valepositiivseid tulemusi, kui inimesed viibivad rahvarohkemates kohtades, mis võib viia suure hulga valepositiivsete teadeteni.

Mitmed riigid on juba sellise kontaktijälgimise süsteemi kasutusele võtnud või seda arendamas, mitmed on seda teinud inimeste privaatsust selgelt riivates, kuid siin tundub, et Apple ja Google on jälle riikide eest töö ära teinud.