Uudis

Eestis jääb Huawei 5G-seadmete kasutamise lubamine RIA, KAPO ja välisluureameti otsustada

Foto: Scanpix

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo saadab kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt peavad sideettevõtjad edaspidi sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastama tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga (TTJA).

Eelnõu töötati välja ministri koostatud IKT seadmete usaldamise töörühmas, mille esimeseks tööülesandeks oli 5G-võrkude turvalisuse küsimus. Ainus teadaolev 5G-võrke puudutav turvalisuse küsimus puudutab Hiina tehnikahiiu Huawei seadmete kasutust.

Eelnõu kohaselt peavad Eestis otsuse, millise tootja seadmeid tohib 5G võrkudes kasutada, langetama riigi infosüsteemi amet (RIA), välisluureamet ja kaitsepolitseiamet (KAPO), millest esimene on öelnud, et riigivõrkudes ei tasu Huawei seadmeid kasutada.

Töörühma järgmiseks ülesandeks on anda vastus, milliseid seadmeid tohib kasutada avalikus sektoris ehk sisuliselt seda, kas ja milliseid telefone, arvuteid, nutikellasid ja muid seadmeid tohivad ametnikud ja poliitikud kasutada.

5G-võrkude loomisel peab TTJA andma kooskõlastuse

Eelnõuga seatakse nõue, mille kohaselt on sageduslubade saamise eelduseks kooskõlastus TTJA-ga. Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk tõi välja, et
kooskõlastuse peab saama pärast sageduslubade oksjonil osalemist, kuid loa saamise eelduseks on kooskõlastuse olemasolu.

Eelnõu seab nii julgeolekuasutustele kui TTJA-le kooskõlastuse andmise ajaks 30 päeva alates dokumentide laekumisest vastavasse asutusse.

Rikk ütles, et kui kooskõlastamise käigus välistab RIA, välisluureamet või KAPO operaatoril mõne konkreetse tootja või seadme kasutamise siis seda otsust peab järgmina.

Kui TTJA ei anna kooskõlastust, siis peab see olema küll põhjendatud, kuid kuna riskihinnangud ei ole avalikud, siis ei ütle suure tõenäosusega ükski osapool avalikult välja, et Eestis ei ole 5G võrkude osas Huawei seadmete kasutamine lubatud.

Kuigi Rikk andis sel nädalal Delfile intervjuu, milles tõi välja, et küsimus on konkreetselt Huawei seadmete kasutamises 5G-s, siis täna Geeniusele antud intervjuus rõhutas ta korduvalt, et küsimus ei ole ühes konkreetses tootjas või tehnoloogias. Samas kinnitas ta, et töörühma esimeseks tööülesandeks oli 5G.

Töörühma järgmine punkt: milliseid seadmeid tohivad ametnikud ja poliitikud kasutada

Töörühma järgmiseks punktiks on anda ammendav vastus riigisektoris kasutatavate seadmete osas ehk lihtsustatult öelduna pannakse paika, kas ja milliseid telefone, tahvelarvuteid ja muid seadmeid tohivad ametnikud ja poliitikud kasutada.

“Edaspidi vaatame (töörühmas – toim.) seda, mida konkreetsemalt elektroonilise side seadusesse sisse kirjutada. Kuna riigi julgeolek ja ühiskonna turvalisus on tõstatunud väga suureks küsimuseks just infosüsteemide kontekstis, siis me soovime neid põhimõtteid reguleerida elektroonilise side seaduse tasandil,” ütles ta.

Rikki sõnul on vaja põhimõtteliselt ära lahendada, millist tehnoloogiat võiks riigi- ja avalikus sektoris kasutada. Esimesed kohtumised sel teemal toimuvad lähinädalatel ning täna esitletud eelnõule soovib ministeerium kooskõlastuse saada viie nädalaga.

Lisaks vaadatakse töörühmas veel üle seegi, kuidas saab riigihangete seadust paremini sätestada selles osas, milliseid tehnoloogiaid tohivad riigiasutused kasutada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.