Võrgutehnoloogias leitakse pidevalt uusi samme, mida astuda ja iga samm toob klientidele suuremaid või väiksemaid positiivseid muutusi. Optimeeritakse andmete liiklust, paigutatakse võrguressurssi paremini või võetakse kasutusele mõni uus sagedus.

4G läheb aina paremaks

Tänased 4G võrgud pole ammugi need, mis nad olid avamise hetkel, eelmise kümnendi algul. Tõenäoliselt kasutavad täna väga vähesed arvuteid, mis soetati 8-10 aastat tagasi. Sarnaselt inimeste personaalsetele tehnikaseadmetele, peavad ka ettevõtted regulaarselt uuendama oma tehnikaparki. Seadmete jõudlus ja tarkvara läheb ajaga aina paremaks ning väga tiheda konkurentsiga telekomiturul on ülimalt oluline pakkuda teenust, mis käib aja ja arenevate teenustega kaasas.

Toome näite – kui mõni aeg tagasi oli veel Netflix 1080p lahutusega, siis täna on 4K uus normaalsus ehk tegevused, mida kliendid teevad, ei ole muutnud, aga samade tegevuste tegemiseks kulub oluliselt rohkem andmemahtu. Selleks, et võrgud peaksid vastu tehnoloogia arengule, on vaja neid regulaarselt moderniseerida. Juurde tuleb paigaldada uusi tugijaamu ja vajadusel vanemaid välja vahetada, paigaldada uusi võrgukaableid, mis ühendaks tugijaamad üle Eesti veetud transmissioonivõrguga jne. 

Moderniseerimine toob kaasa näiteks suuremad kiirused, väiksema hilistumise või parema levitugevuse. Ettevõttele võib see tagada ka parema kuluefektiivsuse. Uued lahendused tarbivad vähem elektrit ja võivad vajada vähem jahutust, mis omakorda tähendab ettevõtte keskkonna jalajälje vähendamist. Lisaks peab riistvara olema ka töökindel ja selle saavutamiseks isegi dubleeritakse näiteks raadiovõrgu keskseadmeid. Juhul kui ühe keskjaamaga miskit juhtub, võtab töö üle teine. Kõige tipuks tuleb olemasolevaid võrke ka jälgida, et näha, mis teenuse sees toimub ja kas kliendid saavad lubatud teenuseid ning võrguressurssi ka maksimaalselt kasutada.

Rääkides konkreetselt 4G võrgust on arenduste ja moderniseerimiste käigus rajatud juurde meeletult uusi tugijaamu ja võetud kasutusele uusi sagedusi. Kui näiteks 2013. aastal võis Elisa 4G võrgu reaalne kiirus ulatuda 70 Mbit/s, siis tänased tugijaamad ja lõpptarbijaseadmed võimaldavad saavutada üle 600 Mbit/s kiirusi ning ideaalsetes tingimustes veelgi enam. Lisaks on optimeeritud ka seda, et lõppkliendi internetiliiklus läbiks vähem vahepunkte ehk võrguseadmeid, tuues klientideni välkkiire infovahetuse.

Miks levi pole igal pool hea?

Miks siis on ikka nii, et endiselt leidub kohti, kus videod või sõnumid ei lae kõige kiiremini? Kunagi piisas sellest, kui Eestit kattis televisiooniga kolm saatjat 66 Mhz sagedusel. 4G raadiolained levivad mõistlikes oludes looduses 10 km, aga isegi detsimeeterantenniga pidi natuke otsima, kust see ilusam telepilt ja signaal tuleb. Täna on mobiilse andmeside levikul takistuseks metsad, moodsad klaasmajad ja isegi merelained. Näiteks Lõuna-Eesti on oma oludelt üsna konarlik ja kui konaruse peale panna mast, siis järgmise künka taga ei pruugi levi kuigi hea olla.

Mastid on olemuselt väga suured ja ühe ehitamine on samuti tükk tööd. Esmalt on vaja leida koht, kuhu mast püstitada, siis maaomanikuga kokkuleppele saada ja vajalik infrastruktuur ehitada. Elekter ja transmissioonvõrk tuleb kõik viia uude kohta ning juba selle rajamine on kulukas ning aeganõudev tegevus. Masti ülemisele osale kinnitatakse antenne, mis vastavalt ümbritsevale asustusele loob levisektori ning seda levi tekitavad tugijaamad.

Linnades on võimalik paigaldada tugijaamu ning antenne ka suurte eramajade või korrusmajade katustele, eeldusel, et korteriühistu ja muinsuskaitse on sellega nõus. Just muinsuskaitse tõttu on paratamatult Nõmmel kehvemad leviolud kui mujal Tallinnas. Piirkond on miljööväärtuslik ja mobiilsideoperaatorite tugijaamad või mastid jääks seal silma riivama. Samal põhimõttel on rajatud mujal maailmas näiteks tugijaamu, mis meenutavad palmi- või kasepuid, kuid on maskeeritusse tõttu nüüd sattunud vandenõuteoreetikute huviorbiiti.

Tuleb tänada geograafiat

Võrreldes muu Euroopaga on Eestis mobiilne internet oluliselt parem ja suuresti saame selles tänada meie geograafiat. Pole massiivseid mägesid või sügavaid orge ning hea teenuse tõttu suhtume internetti kui inimõigusesse. Eks seetõttu kurdetakse ja kritiseeritakse Eestis ka rohkem, kui mõnes Lõuna-Euroopa riigis. WRC korraldajad pärisid hiljuti, kuidas on lood Eestis mobiilse internetiga, sest nende äpi kaudu selgus, et eestlased on seal suurimad nurisejad. Elame natuke enda mullis, kust heast asjast on saanud normaalsus, kuid asetades Eesti perspektiivi mõne teise piirkonnaga, pole meie olukord üldse mitte hull – vähemalt veel täna.

4G võrguga on kaetud terve Eesti, kuid sellest ei piisa. Raadioleviressurss on täna kõige piiravam osa võrguarenduses. Elisal on hea statistika populaarsete piirkondade ja võrgukasutusaegade kohta ning vastavalt sellele oleme võrke ka laiendanud. Kui piirkonnas pole häid kaabliühendusi, siis saab masti tugijaamu täis panna, kuid osades piirkondades jääb sellest täna endiselt väheks, sest interneti tarbivaid kasutajaid on meeletult, kuid ressurssi piiratult. Eestis leidub piirkondi, kuhu oleks juba täna hädasti 5G-d vaja.

4G on varsti kasutusel olnud juba ligi kümme aastat. Kuigi nimi on sama, on võrk, mis meid kõiki täna ühendab, klientidele nähtamatult arenenud tänu tohututele investeeringutele ja tehnoloogia moderniseerimisele.

Toimetas Kristjan Ats Mägi.