Läbi prillide näeb end ümbritsevat tuba või ruumi, ent samas kuvab seade sinna ruumi ka virtuaalseid asju.

Prillide tagant tuleb juhe, mis läheb väiksesse ümmargusse arvutisse. Selle arvuti saab pista mõnda suuremasse taskusse või riputada püksivärvli külge. Kuna juhe tuleb prillide kuklataguselt osalt, siis on väga mugav prille kanda ja ükski juhe ei sega. Nii on tegu justkui juhtmevaba kogemusega, kuigi tegelikult üks juhe siiski on.

Lisaks on komplektis väike juhtmevaba pult, millega saab neid virtuaalseid asju mõjutada. Palja silmaga vaadates on pult niisama väike kapsel, aga läbi prillide muutub see justkui valgusmõõgaks, sest puldist tuleb välja kiir.

Miks see nii eriline on?

Magic Leap arendas oma esimest vidinad suure saladuskatte alla seitse aastat, mis on selles maailmas päris pikk aeg.

Vähe sellest, nad on investoritelt vastu võtnud selle aja jooksul meeletu summa raha: 2,3 miljardit dollarit. Investorite seas on tehnoloogiagigandid nagu Alphabet (Google), Alibaba, aga ka hulk suuri teisi investoreid ja avalikke fonde.

Kokkuvõttes: aja jooksul on tekkinud tohutu ootus, et sellise summa ja nende aastatega tehakse midagi erilist.

Samal ajal on firma ka ise ootusi kõvasti kütnud videotega nagu see.

Mida sealt siis tegelikult näha on?

Väga palju seal veel ei ole. Kuigi “sisu” jaoks ehk selleks, mida peakomplektiga päriselt teha saab, on pandud huugama mitusada miljonit dollarit, on Magic Leap pigem mänguasi.

Näiteks bänd Sigur Ros on teinud “elamuse”, kus kandjat ümbritsevast ruumist tärkavad “helivaimud”. Lahe? Võib-olla küll. Jalustrabav? Kahjuks ei.

Kõige loovam äpp on praegu üks loominguline mänguasi, millega saab oma ümbritsevasse ruumi riputada pilte ja vidinaid, panna ka toas asju liikuma. Mõte on see, et prillid tajuvad tõesti ümbritseva toa seinu ja lauda ning virtuaalsed asjad ei lähe neist läbi.

Näiteks saan menüüst noppida raudkuule või kummipalle ja neid kuhugi visata: raudkuul kukub potsuga lauale, veereb siis ääre poole, kukub sealt toolile ja sealt maha. Kummipall aga põrkab.

Kuigi sisuliselt veel mõttetu, annab see aimu, et tegelikult on tehtud ikka midagi erakordset: virtuaalne asi (kummipall) “tunneb ära” päris laua ja tooli, mida oma päris silmadega näen. Ja ma saan veel laua ümber kõndida ja lauda ning kummipalli iga nurga alt vaadata!

Muidugi kõrvalseisjale näeb see kõik üsna imelik välja.

Kuidas see töötab?

Prillide küljes on kuus tavalist kaamerat, lisaks veel kaks infrapunakaamerat. Nendest tulevat pilti töötleb Nvidia “Parker” Tegra X2 klaster, kus on neljatuumaline ARM protsessor, neljatuumaline Nvidia Denver 2 klaster ja Nvidia Pascal-arhitektuuril põhinev GPU 256 CUDA tuumaga.

Sisuliselt on tegu isesõitvate autode piltitöötluse jaoks mõeldud riistvaraga, mis suudavadki reaalajas ümbritsevat maailma arvuti jaoks tõlgendada nii, et sinna sisse virtuaalseid asju kuvada.

“Ekraanideks” on tegelikult kaks klaasi ümmarguse okulaari sees. Need ei ole väga suured. See tähendab, et see väli, kus inimese silmade ees virtuaalsed asjad liiguvad, ei kata kogu nägemisvälja.

Väga äge on muide helisüsteem. Otseselt kõrvaklappe vidinate küljes pole, aga pea ümber käiva rihma või võru küljes on hoopis suundkõlarid. See tähendab, et kandja kõrvadesse tuleb helivoog, mida kõrvalseisja praktiliselt ei kuule. Aga kandja kõrvad jäävad avatuks samas ümbritsevatele helidele.

On see siis parem kui muud sarnased asjad?

Sisuliselt on Magic Leap One võrreldav Microsoft Hololensiga – esimesel on kaks eraldi okulaari, teisel on üks nägemisväli. Tegelikult näitab Magic Leap siiski veidi laiemat pilti.

Aga Hololens on siiski palju tugevamalt eest ära läinud rakenduste osas, kindlasti tänu Microsofti müügitööle. Päris paljudes kohtades on Hololens katsetuses või juba kasutuses, näiteks võib seda kohata Euroopa muusemites või meditsiinitehnoloogia seas.

Aga tegelikult on veel vara võrdlusi teha. Magic Leap ja Hololens on mõlemad esimesed pioneerid.

Kust seda saab?

Magic Leap One on USAs müügil piiratud koguses hinnaga 2295 dollarit tükk. Eestis ega mujal seda veel ei ole, Geenius sai seadmega tutvuda tänu Operose Labsile.