Uudis

Jälgi postkasti: võid saada kirja, et just sinu majja tuleb riigi toetusega internetiühendus

Elektrilevi kohalike omavalitsuste kaart, kus plaanitakse 2019 esimeste majadeni fiiberoptika viia. Foto: Hans Lõugas

Vähemalt 5000 ja maksimaalselt 10787 maja võivad järgmisel aastal saada riigi toel fiiberoptilise kaabli, millest annab märku postkasti laekuv pakkumine, millele tuleks vähemalt kahe kuu jooksul vastata.

Võrku ehitab Elektrilevi, kes sõlmis täna riigi toetusraha kasutamiseks lepingu tehnilise järelevalve ametiga (TJA). Kokku on toetuse summa 20 miljonit eurot ja konkursil parima pakkumise teinud Elektrilevi lubab selle eest ülikiiret internetti võimaldava võrguga ühendada ära 40 016 maja üle Eesti, mis asuvad kommertsoperaatorite jaoks ebatulusas piirkonnas.

Preagu on paigas omavalitsused, kus järgmisel aastal tööks läheb, mis katavad peaaegu kogu Eesti peale saarte, Läänemaa ja Põlvamaa. “Nendes kohtades on ehitustingimused keerulisemad ja projekteerimine võtab kauem aega, samuti peame kokkuleppele saama Läänemaa võrguettevõtjaga (Imatra – toim,” rääkis Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

Ent ka väljavalitud valdades pole täpseid aadresse, kuhu ühendus tuleb, veel otsustatud. Ruus ütles, et töö käib etapiti, kus novembrist märtsini toimub planeerimine ja projekteerimine, märtsist novembrini aga ehitus.

“Väga palju sõltub kohalikest omavalitsustest, kui kiiresti nad projektid kinnitavad. 10787 on maksimaalne arv, kui kõik tingimused kokku langevad ja mingeid takistusi ei teki,” rääkis Ruus.

Riigi toetuse kasutamisel tuleb fiiberoptika ehitada rangete tingimuste kohaselt, aga tarbijale mitte päris tasuta. Makstes liitumistasu 200 eurot toob Elektrilevi fiiberoptilise kaabli päris tuppa.

Kui tegu on kortermajaga, tähendabki see korteri sisemust. “Era- või paarismaja omanik peaks ise tegema ettevalmistusi ehk ise seina augu puurimist, me ei lähe päris võõrast eramaja oma käe järgi puurima,” rääkis Ruus.

Kaabel ei tähenda igapäevast internetiteenust

Majaomanik, kes saab posti teate, et tema majja tuuakse riigi toel internet, peaks sellele vastama kahe kuu jooksul, töö hakkab kolme kuu jooksul.

Kui inimene ei vasta või ei võta pakkumist vastu ja ei taha omaosalust liituda, tuuakse ühendus siiski krundi piirini, mis jätab võimaluse edaspidi liituda. “Me ei taha 3 kuu tähtaega jälgida nii rangelt, et 1 päev hiljem enam liituda ei saa. Kui inimene ärkab siis ja meie ehitustehnika on veel seal, siis katsume selle ikka mõistliku hinna eest ära teha,” ütles Ruus.

TJA direktor Kaur Kajak rõhutas, et inimesed peaksid kindlasti aru saama, et kui nad oma maja fiiberoptilise kaabliga ühendavad, siis see ei tähenda internetiteenust, mida igapäevaselt kasutada saab. Kaabel on eelduseks, et sidefirmadelt sellist teenust osta.

“Toetuse tingimused on väga selged selles osas, et loodav võrk peab olema selline, mida saavad kasutada võrdsetel tingimustel erinevad sideteenuse osutajad,” rääkis Kajak.

Elektrilevi ehitab ka ise, ilma toetuseta fiiberoptika võrku

Nii peaks Elektrilevi rajatava võrgu kasutaja saama küsida pakkumise nii Teliast, Elisast kui ka väiksematelt, täna regionaalselt tegutsevatelt internetiteenuse pakkujatelt.

“Meie esimene piloot Tallinnas Veskimetsa piirkonnas ongi juba näidanud, et sellisel tingimusel ehitatud võrk aitab tõesti konkurentsile kaasa. Veskimetsas on juba reaalselt kolme operaatori kliendid ja teame, et see on isegi hindu allapoole toonud,” rääkis Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend.

Elektrilevi pakkumine riigi toetuse saamiseks näitas mõnes maakonnas üsna kesiseid numbreid, näiteks Läänemaal. Tiisvend aga rõhutas, et Elektrilevi tahab saada mitmekülgseks moodsaks taristute pakkujaks, mis hõlmaks nii side- kui elektrivõrku, ja ehitab seepärast ise veel ilma riigipoolse toetuseta võrku. Selleks investeeritakse viie aasta jooksul lisaks riiklikue toetuse 20 miljonile veel ise 80 miljonit eurot.

Mitu maja sellega ühendatakse?

Üle Eesti kokku paneb Elektrilevi riigi toetusega ühendatud 40 000 majale veel 60 000 aadressiobjekti juurde, mis ei asu “valges alas”. Näiteks kui Läänemaal saab toetusega ühenduse 48 maja, siis Elektrilevi ehitab ise veel ühenduse ligi 1000-le. Kõige rohkem arendab Elektrilevi oma äriplaani osana ühendusi Harjumaale (üle 14000) ja Pärnumaale (üle 9600).

Oliver Ruus rõhutas, et ka need 60 000 maja, mis Elektrilevi arendab omaenda äriplaani osana, ühendatakse sarnastel tingimustel. See tähendab, et ka need majaomanikud saavad võtta võrdsetel tingimustel internetiühenduse teenuse pakkumise konkureerivatelt sidefirmadelt.

Suur hulk maju jääb kõigest hoolimata levist välja

Enne riikliku toetuse maksmist kaardistas TJA kõik Eesti eluhooned, mis asuvad “valges alas” ehk kuhu sidefirmad oma kuludega teenust pakkuma ei lähe. Neid oli kokku ligi 70 000.

Nüüdse toetusega peaks üle poole neist saama riigi toel ühenduse, ent ligi 30 000 elumaja jäävad ikkagi sinna, kuhu keegi pole nõus neile mõistliku hinnaga kiiret internetiühendust pakkuma.

Euroopa Komisjoni senine strateegia näeb ette 2020. aastaks iga eurooplaseni vähemalt 30 Mbit/s ühenduse pakkumist. Selge on, et praeguse seisuga Eesti seda eesmärki ei täidaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Illing möönis, et head lahendust pole. “Poliitilisi eesmärke ei saa sõna-sõnalt täita, sest oleks võimatu tõesti absoluutselt iga inimeseni selline ühendus viia. Aga tõsi on, et hulk hooneid jääb praeguse toetuse alt veel välja. Kas ja milline toetusmeede nende jaoks teha, on praegu veel vara öelda.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.