Uudis

Kinnisvaramaaklerid lükkavad ümber väite, et majja fiibri vedamine tõstab kinnisvara hinda

Võrtsjärve ääres Kiviranna puhkemaja pidav Jaanika Kaljuvee vajab internetti nii tööks kui meelelahutuseks. Pragune ühendus ei taga talle selleks piisavat andmesidekiirust ja mahtu. Foto: Tartu Postimees / Scanpix

Üle terve Eesti on käivitatud mitu fiibriprojekti, millega tahetakse iga eramu katta optilise kaabliga, mis tagaks elamises kaasaegse internetiühenduse. Projektide eestvedajate sõnul tõstab sellega liitumine kinnisvara väärtust, kuid maaklerite sõnul ei maksa selle peale lootma jääda.

“See ei muuda kinnisvara hinda mitte mingil moel, vähemalt täna mitte,” ütles Arco Vara vanemmaakler Aivar Kaljulaid. “See on tundmatu asi ning inimesed ei tea sellest midagi. Kõik teavad, et terve Eesti on kaetud üle õhu internetiga.”

Sama kinnitas ka pea 14 aastat maaklerina töötanud Domus Kinnisvara maakler Hiie Tamm, kelle sõnul ükski klient tema vahendatud kodudel fiibrit nõudnud ei ole.

“Ühel hiljutisel tehingul Neeme külas oli optiline kaabel kinnistu piiril, kuid see ei olnud siiski müügiargumendiks. Eks ta ole pluss nii nagu korteril rõdu olemasolu,” ütles ta.

Kaljulaidi kinnitusel ei oska kliendid seda veel täna küsida ning ükski tehing selle puudumisel katki ei ole jäänud.

“Kliendid ei nõua seda ning see ei muuda ka kinnisvara turu väärtust, see kehtib üle terve Eesti,” lausus ta.

Tamme sõnul on kinnisvara puhul kõige olulisem selle asukoht.

“Muidugi on hea, kui kiire internet oleks majas olemas, kuid see ei ole niivõrd otsustav. Kindlasti ta väikeseks plussiks on, otsustavaks saab asukoht ja kinnisvara olukord,” sõnas Tamm.

Ettevõtjatele võib olla reaalne kasu optilise kaabli paigaldamisest aga mujal kui otseselt kinnisvara väärtuse tõusus. Võrtsjärve ääres Kiviranna puhkemaja pidava Jaanika Kaljuvee sõnul soovivad nende kliendid kiiret internetti ja kui kliendid seda ei saa, siis nad järgmine kord enam tagasi tulla ei pruugi, mis tähendab majanduslikku kahju.

“Kõik Eestisse tulevad inimesed eeldavad, et siin on kiire internet ja kui seda ei ole, siis on probleem,” sõnas ta. Kaljuvee sõnul tegi ta seetõttu hiljuti ka Eesti Andmesidevõrgu algatatud projektiga “Internet koju” liitumise, et saada endale optilise kaabliga internet.

Fiibriprojektidest katab Harjumaad DigiMaa, Pärnumaad DigiTee, Saaremaad DigiSaar ning Järva-, Lääne- ja Raplamaad DigiKond. Kõik projektid ajavad taga riigipoolset toetust, millega soovitakse võimalikult paljude huviliste eramud katta fiiberoptilise kaabliga. Toetuse saamine tähendab lõpptarbijale senisest märgatavalt väiksemat omakulu.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.