Reguleerida, karistada ja maksustada
Kui vaadata Euroopa Liidu digitaalse majanduse strateegiaid, siis sissejuhatuses räägitakse tavaliselt innovatsioonist, kuid kui edasi lugeda, ongi teemaks alati vaid see, kuidas reguleerida, karistada või maksustada asju, mis on välja mõeldud Ameerika Ühendriikides ning mida valmistatakse Hiinas.
Pilt võidujooksust, kus sabassörkija võiduplaaniks on reguleerida eest ära jooksvaid sportlasi, oleks ju isegi koomiline, kui see poleks nii kurb.
Tänast majanduslikku mahajäämust iseloomustab fakt, et maailma 10 väärtuslikeima tehnoloogiaettevõtte seas pole ühtegi Euroopa firmat. Ega ka 10 väärtuslikeima startup’i seas.
Euroopa kõige kõvem startup on Spotify, mis on USA mega-ükssarvikutest ikkagi suurusjärgu võrra väiksem. Ootaks äkki selle maksustamise ja reguleerimisega seni, kuni meil endal oleks kas või üks samasugune nagu ameeriklastel või hiinlastel?
Jah, tarbijaid ja nende andmeid peab muidugi kaitsma, ent iga ettevõtte vastutustundlik juhtkond peab tuhandekordselt kõrgemat riski arvesse võtma. Nii ongi tõenäoline, et nii mõnigi tulevikuteenus jääb meie kandis tarbijale hoopis kättesaamatuks.
Kahjud võivad olla suured
Kui tegu on uue pildijagamisäpiga, polegi vast eriti hullu – ent näiteks meditsiinis oodatakse järgmisi suuri arenguhüppeid just andmetega seonduvast. Pole võimatu, et mõni vähiravi või -ennetuse tehnoloogia jõuab üliagara reguleerimise tõttu eurooplasteni hiljem.
