Uudis

MKMi seadmete usaldamise töörühm on tegelikult peamiselt Huawei töörühm

Töörühma on kaasatud ka telekomifirmad

Foto: AFP/Scanpix

Kuigi väliskaubandus- ja IT minister Kert Kingo allkirjastas möödunud reedel käskkirja uue töörühma koostamiseks selgub, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmete usaldamise poliitika moodustamise töörühm alustas tööd juba tänavu märtsis.

Töörühma esimeseks ja seni ainsaks teemaks on olnud 5G-võrkude turvalisus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nõuniku Laura Laasteri sõnul tegi MKM märtsis küberjulgeoleku nõukogus ettepaneku töörühma moodustamiseks.

Kuigi Laaster ei ütle otse välja, et töörühma ülesandeks on anda lõplik vastus, kas Eestis võivad telekomifirmad võtta 5G-võrkudes Huawei tehnoloogia kasutusele, viitab kõik just sellele.

Lisaks riigiasutustele on töörühma kaasatud ka Telia, Tele2 ja Elisa.

Kuidas saab riik kontrollida seadmetes olevaid kiipe ja koodi?

Laasteri sõnul on töörühma loomise ajendiks olnud küsimus, kuidas oluliste IKT seadmete puhul hinnata riist- ja tarkvara turvalisust ning tehnoloogiatootjate ja tarneahelate usaldusväärsust.

“Pragmaatiliselt on küsimus selles, kuidas kontrollida kiipe ja koodi ning nendega seotud uuendusi. Seadmete keerukuse kasv ning tarneahelate globaliseerumine on loonud olukorra, kus 100% kontroll käib nii Eestile, kui enamus riikidele üle jõu,” lisas ta.

Hetkel on töörühma ainsaks teemaks olnud 5G ning ülesandeks on välja pakkuda meetmed 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks.

Töörühma ametlik vormistamine oli tingitud asjaolust, et ühel hetkel liigub sama töörühm 5G küsimusest edasi ning hakkab vaagima ka teiste küsimuste üle.

MKMi, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, kaitsepolitseiameti, kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, registrite- ja infosüsteemide keskuse, riigi infosüsteemi ameti, riigi infokommunikatsiooni SA, riigikantselei, siseministeeriumi, tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti, välisministeeriumi ja välisluureameti kõrval on töörühma kaasatud ka Telia, Tele2 ja Elisa.

Laasteri kinnitusel kaasatakse vajadusel veel teisigi asutusi ja eksperte.

Kõik viitab Huaweile

Kuigi ministeerium ei ütle üheselt, et 5G küsimus tõstatus tänu Huaweile, viitab kõik sellele. Nimelt kasutas Laaster oma vastuses sõna “päevakajalisusest” ning ainus päevakajaline 5G-ga seonduv küsimus nii märtsis kui ka praegu on olnud Hiina tehnikahiiu Huawei seadmete kasutamise lubamine 5G võrkudes.

Kogu töörühma ajend viitab samuti sellele, et riik soovib anda omapoolse hinnangu Huaweiga seonduvas küsimuses. Märtsis ilmus ka kaks raportit, mis mõlemad väitsid, et Huawei tänasel kujul võib olla turvaoht. Ühe raportitest koostas Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus ning teise Brittide luureagentuuri GCHQ alluvuses töötav HCSEC (Huawei Cyber Security Evaluation Centre).

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.