Riik soovib vabaneda riskist, et ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID on sõltuvad ühest firmast

ID-kaart klaviatuuri vahel.Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Riik soovib maandada riske, mis ohustavad korraga rivist välja lüüa ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID autentimisteenused. Kõigi kolme puhul on ühiseks nimetajaks neid haldav SK ID Solutions AS, mille omanikeks on Swedbank, SEB ja Telia.

Teiste võimalike lahenduste seas on kaalutud ka varianti, kus riik hakkab usaldusteenuse osutajaks ehk eelnimetatud variantidest kaks esimest ei oleks enam SK-st sõltuvad, vaid riik haldaks neid teenuseid ise.

Esimest korda viidati sellisele võimalusele mullu detsembris avaldatud eID valges raamatus, mille kiitis heaks tänavu veebruaris e-Eesti nõukogu. Ühe sertifitseerimisteenuse osutaja riskile on viidatud ka hiljuti esitletud järgmise aasta riigi eelarvestrateegias.

RIA ja PPA soovivad vähendada SK-st sõltuvuse riski

2020. aasta riigi eelarvestrateegia e-riigi arendamise ja side programmis tuuakse järgmise aasta oluliste punktidena välja 2017. aastal esinenud ID-kaardi kriis ning eID valdkonda puudutav. Kuigi neist esimene seljatati riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juht Margus Arm sõnul lõplikult eelmisel aastal toimub veel siiani jätkutegevusi.

“Näiteks kriisi õppetundide ja riskidega arvestamine ning nende maandamine. Töötame ka kogu aeg selle kallal, et muuta eID keskkond paremaks. Võimalike uute riskide maandamistega tegeleme pidevalt ning kulud on seotud tavapärase valdkonna arendamisega. Näiteks arendame edasi Riigi Autentimisteenust, pakume alternatiivset autentimist Smart-ID näol ning töötame keskse allkirjastamisteenuse kallal,” ütles Arm.

Üheks riskiks on seegi, et kõik kolm riiklikult kasutatavat autentimisvahendit ehk ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID on sõltuvad ühest konkreetsest ettevõttest. Armi sõnul on RIA-l koos politsei- ja piirivalveametiga (RIA) soov viia risk, et kõik kolm teenust on korraga häiritud viia nulli lähedale.

Ühe lahendusena nähakse riikliku usaldusteenuse pakkumist, mis tähendaks, et riik hakkab justkui SK-ga konkureerima. Põhjus riikliku teenuse loomiseks seisneb selles, et riigil ei ole turult SK asemel valida ühtegi teist ettevõtet, mis pakuks analoogseid lahendusi.

Kui RIA ja PPA peaksid minema riikliku usaldusteenuse teed, siis ei saaks see kuuluda RIAle kuna RIA ei saaks pakkuda teenust ning ka ise samale teenusele järelevalvet teostada.

Armi sõnul on kaalutud ka teisi variante, kuid konkreetsemalt on veel kõigist võimalikest lahendustest veel liiga vara rääkida.

SK Solutionsi sõnul tahavadki nad enda valdkonnas rohkem konkurentsi näha.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.