Kuna sarnase olukorra ees seisavad praegu ja tulevikus paljud inimesed Eestis, arutame mõned põhilised küsimused läbi.

Kas kiiremat ühendust on üldse vaja?

Esimene on küsimus, et kas kiiremat ühendust on vaja. Isegi, kui tänasel päeval võib-olla ei ole, oleks tark ühendus ära teha, kui just ühendustasu üle jõu ei käi. Mõni võrguehitaja ütleb, et valguskaabli ühendus võib isegi kinnisvara hinda tõsta.

Kindel on igatahes see, et valguskaabliga ühendamine on garantii tulevikuks, kui edaspidi peaks tekkima vajadus kiirema ühenduse järele.

Olgu, võtan kaabli, aga kuhu see tuleb?

Kui ühendusega liitumisega nõustuda, tekib järgmine küsimus, et mida see siis praktiliselt tähendab. Andres ütles, et talle seostub edasine sillutiskivide ülesvõtmise ja maja seina aukude puurimisega. Uurisime Elektrilevilt järele.

Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus ütles, et nemad toovad kaabli reeglina kliendi hooneni läbi õhu. “Elektrilevi maad ei kaeva. Meie toome kaabli üldjuhul mastist hooneni. Kui inimene ei soovi, et kaabel läbi õhu tema hooneni tuleb, siis võime jätta kaabli lõpu mastini ja klient saab ise sobival viisil kaabli majja tuua,” ütles Ruus.

Kui tellida Elektrilevi kaabel hooneni, siis kinnitatakse hoone külge ühenduskarp.

Ruus rõhutas, et eelnev käib praegu selgelt Veskimetsa pilootprojekti kohta ja mujal võivad natuke olud muutuda. Igaühel tasub alati oma maja kohta täpsed tingimused üle küsida.

Kaabel on maja küljes, aga kuidas internet tuppa saab?

“Sealt edasi viivad sideoperaatorid internetiteenuseks vajalikud seadmed sobivasse kohta, selle eest võib sideoperaator küsida lisatasu,” ütles Ruus. Tema sõnul võib klient ka ise hooneni toodud valguskaabli omale tuppa vajalikku kohta vedada, kui ta sellega hakkama saab.

Muide: kui maksta Elektrilevile 240 eurot liitumistasu ja kaabel majani tuua, siis kohe ei pea midagi edasi tegema. Järgmise töö võib teha ka järgmine aasta või muul ajal. “Edasi on inimesel vaba valik, kas ta valib kohe omale teenusepakkuja või valib selle millalgi hiljem,” ütles Ruus.

Aga kui ikkagi kohe ühendust tuppa tahta, siis tuleks edasi rääkida teenusepakkujatega.

Telia Eesti internetilahenduste ja kõneside grupi teenuste juht Raul Murro ütles, et kaabli tuppa toomiseks tuleks arvestada veel 200-eurose väljaminekuga.

“Kuna valguskaabli tuppa toomiseks vajalikke töid tuleb teostada maja välisseinal ja tihtipeale kõrgustes, tuleb see tellida vastava kvalifikatsiooniga ehitusettevõtte käest. Telia on valmis selle töö teostamist vahendama, kuid kliendil tuleb kindlasti arvestada täiendava lisakuluga suurusjärgus 200 eurot,” rääkis Murro.

Elisa meediasuhete spetsialist Taavi Teder täpsustas, et Veskimetsa piirkonnas teeb Elisa ise lõpliku ühendamise oma kuludega ära. “Juhul, kui klient soovib sideteenuse pakkujaks valida Elisat, siis lisaks Elektrilevi võrguga liitumisele ei ole Vesikimetsas elaval kliendil majasisese kaabelduse jaoks lisakulutusi vaja teha.”

Nii, kaabel on toas. Kuidas valgusest internet saab?

Ent selge on, et valguskaablit otse ruuteri järgi ei pista. Edasi on vaja seadet, mis teeks valgussignaalist elektrisignaali. Tehnilises keeles on see ONU või ONT (optical network unit/terminal). Teoorias võiks inimene selle ise osta, aga siis tekib küsimus, kas see interneti teenusepakkuja võrguga täpselt ühildub.

Seepärast oleks tark ikkagi suhelda internetiteenusepakkujaga.Antud piirkonnas, Veskimetsas, soovitab Elektrilevi valguskaabli kaudu internetiühendus tellida ühelt kolmest teenusepakkujast: Elisa, STV või Telia.

Näiteks Raul Murro Teliast ütles, et sellist terminali saab klient nii rentida kui osta.

Kui kiire võrgu ma siis saan?

Kui internetiteenusepakkujaga lepingu sõlmimiseks läheb, siis tuleb mõelda, millise kiirusega internet tellida ja kuidas koduvõrk selleks valmis on.

Lihtne loogika on, et mida rohkem internetti kasutavaid seadmeid kodus on ja mida suuremaid kiiruseid vaja, seda kiirema ühenduse võiks võtta.

Elisas on kiireim ühendus 500 Mbit/s allalaadimiseks ja 500 Mbit/s üleslaadimiseks, Telias on 1 Gbit/s allalaadimiseks ja 1 Gbit/s üleslaadimiseks.

Lõpuks on see iga tarbija oma arvutus, kui suurt kuutasu ta maksta tahab ja kui suurt kiirust vaja on.

Natuke aitavad otsustada võib-olla selline number, et Netflixi soovituse järgi oleks 4K ehk UHD kvaliteedis video vaatamiseks vaja ühendust 25 Mbit/s. Kui peres kasutab internetti korraga mitu seadet, siis oleks vaja selle võrra kiiremat ühendust vaja.

Üldiselt tasub arvestada koduse “tipptunniga”, kui paljud seadmeid ühendust vajavad, et miski jukerdama ei hakkaks.

Kas ma pean oma kodust võrku ka ümber ehitama hakkama?

See sõltub, mis praegu kodus on, aga ilmselt küll. Arvestada tuleks kolme osaga: ruuter (mis internetti jagab), ühendused ruuterist seadmetesse ja seadmed ise.

Ruuter ja ühendused seadmetesse

Kui võtta ruuter internetiteenuse pakkujalt, siis üldjuhul saab sellise, mis suudab ühenduskiirusest maksimumi võtta.

Kui sul on oma ruuter, siis pead hakkama seda täpsemalt kontrollima. Oluline on jälgida, et kui sul on üle 100 Mbit/s internetiühendus, oleks ka ruuteril kaablite jaoks ühenduspesad kiiremad kui 100 Mbit/s. Kaablite puhul tuleks jälgida, et see oleks vähemalt Cat-5e või kiirem Cat-6 tüüpi, mis toetab vähemalt 1 Gbit/s. (Ja muide, kui ka koju tulev internetiühendus ei ole üle 100 Mbit/s, võid ikka tahta ühest arvutis teise faile liigutada sellest kiiremini.)

Sama kehtib juhtmevaba wifi kohta, mis peaks toetama vähemalt 802.11n, aga soovitavalt juba 802.11ac standardit. Arvestada aga tasub, et mida kiirem wifi on, seda väiksem on selle leviala, seepärast peaks ruuteri asetama võimalikult kodu keskel või siis kaaluma lausa kahe ruuteri paigaldamist.

Seadmed

Kui kodus on kiire ühendus sees ja wifi ning kaablid seda toetavad, võib lõplik pudelikael olla seade ise, olgu see arvuti, telefon, tahvelarvuti või nutitelefon 4K filmide vaatamiseks.

See tähendab, et wifi puhul peaks ka telefon toetama kiiremat standardit ja kaabliga ühenduse puhul peab olema vastavat kiirust toetav võrgukaart. Kui seade tehniliselt selliseid võrguühendusi toetab, on ilmselt ka selle muud osad (protsessor, mälu) piisavalt kiired, et sellist kiirust kasutada.

Täiendatud 20.04 Elisa andmetega.