TalTechi teadur: taskukohased kvantarvutid on lähemal kui me oskame oodata

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi vanemteaduri Andres Udali sõnul on taskukohased kvantarvutid lähemal kui me oskame seda arvata. Nii-öelda tavalistest arvutitest erinevad kvantarvutid selle poolest, et nad kasutavad informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist.

Udal peab taskukohaseid kvantarvuteid vägagi võimalikuks seda juba ainuüksi seetõttu, et pilvetehnoloogiate toimimiseks vajalikes serverifarmides võetakse kvantarvutid kasutusele ligikaudu viie aasta jooksul.

Teaduri sõnul on taskukohased kvantarvutid juba täna kasutusel pilvearvutuste teadusarvutuste kaugserverites ja salajastes uurimiskeskustes. Seda kui palju kasutab kvantarvutite võimsust näiteks Google’i otsingumootor ei oska Udal öelda. Küll aga hoiatab ta selle eest, et kvantarvutid on murdmas traditsioonilist krüptograafiat.

“Rohkem või vähem täiuslikud kvantarvutid on võetud kasutusele rohkem ja vähem salajaste suurfirmade ja kaitseagentuuride poolt mingite eriülesannete lahendamiseks,” ütles ta.

Suure keerukusastmega massivset paralleelsust nõudvate ülesannete lahendamise tõttu näeb teadur taskukohastel kvantarvutitel vajadust.

“Praegu areneb väga kiiresti ka teaduslaborite poolt kaugtöö vormis kvantarvutite kasutamine. Iga inimese taskusse võib kahelda. Kui õnnestuks panna tööle midagi footonitega ja toatemperatuuril. Midagi võib õnnestuda ka suhteliselt lihtsalt realiseeritavate pooljuhtide kvantaukudega. Võib-olla mingi krüptograafiatehe, mida võib lugeda elementaarseks kvantprotsessinguks,” ütles Udal.

Kvantarvutid mõjutavad mingil määral juba praegu tavakasutajaid läbi Google’i serverifarmide parema ja kiirema otsingu kaudu.

“Kiiresti pakkudes neli põhilist kasutusala oleks: kiiremad otsingud, igasugused äratundmised, teadussimulatsioonid (nt. ilmaennustused), optimiseerimisülesanded väga suure arvu variantidega, krüptograafia lahtimuukimine,” leiab Udal.

Suurimat mõju tavakasutajatele kvantarvutite poolt näeb ta aga paroolide laialdases lahtimuukimises kvantarvutite abil.

“Siis ilmselt kogu praegune krüpteerimine peab muutuma. Eesti peaks kiiremas korras kompetentse hakkama arendama, aga teadusrahastus on teatavasti vähikäigul,” lisas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.