Digi

Koroonakaardi eestvedaja: riik saaks palju rohkem abi, kui lõpetaks varjamise ja avaks andmed

Keegan McBride.FOTO: erakogu

Märtsi keskel eriolukorra kehtestamisele järgnenud nädalavahetusel toimunud kriisihäkatlonil Garage48 loodud veebileht koroonakaart.ee sai üleöö tuntuks terves Eestis.

Seda külastab päevas 10 000-20 000 inimest ning saab samal ajal 100 000 lehe vaatamist. Sarnaseid teenuseid saaks aga luua palju rohkem, kui riik panustaks avaandmetele.

Idee eestvedaja on Tallinna Tehnikaülikooli avaandmeid uuriv doktorant ning ilmselt Eesti kõige tuntum vilepuhuja Keegan McBride. Eestis elav ameeriklane sai tuntuks mullu suvel, kui avalikustas Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis skeemid eurorahade kasutamisel.

Andmetest saab kasulikke teenuseid

Juba sel kevadel oma avaandmetele ja neist teenuste disainimisele keskendunud doktoritööd kaitsev McBride käis enam kui kolm nädalat tagasi toimunud häkatonil idee luua nn koroonakart välja ning temaga liitus koheselt paar arendajat. Projekt töötab vabatahtlikkuse alusel.

Kui alguses sisestati andmeid sisuliselt käsitsi ehk tehti Terviseameti saadetud andmetest andmefail ning liidendati rakendusega, siis mõne aja möödudes saadi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (TEHIK) avaandmed testimiste kohta automaatselt. Tõsi, haigete ja surnute arv tuleb endiselt läbi Terviseameti teadete.

McBride selgitas, et projekt on ilmekas näide, miks avalikustatud avaandmed on kasulikud. Nii on huvi koroonakaardi vastu olnud väga suur.

“Kui valitsusel pole eriolukorras võimalust ise ehitada uusi teenuseid, kuid kui andmed on avatud, siis saavad inimesed ise neid kasutada, appi tulla ja uusi teenuseid luua,” selgitas ta. Avaandmeid ei tähenda vaid seda, et need on avalikud, vaid lisaks peavad nad olema masinloetavad ning inimestele arusaadavad.

Oluline on seegi, et nad oleks täpsed. “Parem on andmeid mitte välja lasta, kui esitada andmeid, milles ollakse ebakindlad või teadlikult eksitavaid andmeid. See teeb palju rohkem kahju,” ütles McBride lisades, et samas ei tohi see saada ettekäändeks andmete varjamiseks.

Kuigi praeguseks on Terviseamet tulnud välja ka oma koroonakaardi versiooniga, siis see on endiselt ainult eestikeelne, samas kui koroonakaart.ee on ka inglise ja vene keeles.

“Meil on palju mitte-eestlastest kasutajaid,” lisas McBride. Nii suurenes venekeelsete kasutajate hulk algselt viielt protsendilt praeguseks 15 protsendini. “Praeguseni, suur osa meie kasutajatest on siiski eestlased, kes eelistavad meie portaali.”

Ilmekad näited

Avaandmete kasutamisest on McBride’i sõnul palju kasu mitte ainult kriisis, vaid ka tavaolukorras. Näiteks Chicagos loodi just avaandmetele toetudes rakendus, mis kaardistas sagedasemad toiduohutusnõuete rikkumised. Seattle’s aga rakendus, mis aitas füüsilise puudega inimestel leida nende jaoks mugavaim teekond sihtpunkti arvestades kõiki takistusi.

“On, näiteid, kus sellised rakendused luuakse koostöös ametiasutustega ja ka selliseid, mis on loodud kodanike poolt,” selgitas McBride toetudes oma kogemusele ning doktoritööle.

Ka koroonakaardi projekt lähtub samadest, avatuse põhimõtetest. “Kui kellelgi on idee, kuidas kaarti täiustada, siis oleme ettepanekuteks väga avatud. Samuti saab meie rakenduse kood avatud nii et seda saab soovi korral täita teiste andmetega ning kasutada mõnes teises riigis,” rääkis McBride.

Ta lubas, et koroonakaart.ee lehte hoitakse värskena vähemalt kuni kriisi lõpuni.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.